Lección 3 - El ciclo del agua

De CNB
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex le k’ulmatajem pa ri wachib’al (Tzijonem)

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
El cartel, un vaso con agua.

Uwokik

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel las palabras allí escritas (evaporación, condensación y precipitación).
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik

  • Muestre a los estudiantes un vaso con agua.
  • Diga sus estudiantes: Chitzalij uwach le k’otow chi’aj: ¿Jawi kpe wi le qaja’? ¿xuquje’ nab’e?, ¿Su uwokik rib’ le utz’ujal jab’ kub’ano?
  • Diga: We man iweta’m, utz la’ ruk’ we k’utunik ri’ kiweta’maj.
  • Muestre a los estudiantes el cartel (con las palabras tapadas) y diga: Chi wila’ le perno’jwuj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. We kel loq sib’alaj ja’ pa taq le cho, pa le nimja’, ke’eqaj pa le palow, ¿Jas kub’an le ja’ rech ktzalajik pa taq le k’iche’laj chech unojisaxik le nimja’ xuquje’ le cho?
  • Quite el papel para descubrir la primera palabra (evaporación). Luego, diga: ¿Su kk’ulmataj waral?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga (muestre el vaso): Le usib’al le k’atan ja’ kuk’utwachij le usutz’al. Le tzij usib’al kriqitaj pa le tzij usutz’al. Le sutz’al are k’ut le chemel ja’ pacha le kriqtaj pa le k’olib’al. (muestre el vaso) kujal sib’ are chi kqapoq’owisaj.
  • Quite el papel para descubrir la segunda palabra (condensación). Luego, diga: ¿Su kk’ulmataj waral?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga: Le nimaq taq uja’al kya’tajik are chi’ kuk’ex rib’ le usib’al le loq’alaj ja’. We ri’ kk’ulmatajik are chi le usib’al ja’ kjorob’ pa le kaq’iq’. Pa ri loq’alaj kaj, le nimaq taq uja’al rech usib’al ja’ kumulij le sutz’, pacha’ le kiwil pa le wachib’al.
  • Quite el papel para descubrir la tercera palabra (precipitación). Luego, diga: ¿Su kk’ulmataj waral?
  • Deles 1 minuto para pensar. Luego, diga: Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo... Deje que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Diga: Ri loq’alaj ja’ ktzaq uloq chi uwach ulew are chi’ le tz’uj kujal nima’q taq sutz’. ¿Xuquje’ are taq kqaj le saqb’ach? Rumal chi le uk’atanal le ja’ kjorob’ik xuquje’ le sutz’ uwokom rib’ ruk’ le tew rachi’ le tz’uj ja’.

Upajik eta’manik

Durante la clase, observe qué estudiantes participan en toda la clase y quiénes no lo hacen. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas.

Q’ij 2 Utzijobexik le jalwachinem (Tatb’exik, tzijonem xuquje’ b’anik)

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik

Tzijob'al
Letras k'iche'.png

Ja’ Agua
Palow Mar
Saqb’ach Hielo
Sutz’ Nube
Tz’uj Gota
Usib’al Vapor

  • Dígales: Kqab’an le tzij kub’ij usib’al, uja’al xuquje’ utzaqik uloq ja’. Kinb’an iwuk’. Kqamaj b’ik: usib’al, (se mueven los dedos para arriba); uja’al (los dedos se conectan para formar una nube); utzaqik uloq ja’ (los dedos se mueven de arriba para abajo, como la lluvia); k’ate k’uri’ le ja’ kuwok jun nim ja’ (las dos manos juntas dando vueltas hasta llegar al piso)
  • Forme a los estudiantes en parejas y dígales: Chanim ix kitzijob’ej le ujalwachinem le ja’, pa ucholajil, kikoj le taq tzij usib’al, uja’al xuquje’ utzaqik uloq ja’. Chikojo le tzij rech kib’ij le ucholajil, k’amb’al no’j: nab’e, k’ate k’uri’, chi uk’isb’alil.
  • Usted puede modelar, para eso, diga: Chanim kinb’an ri in xuquje’ ix utz kikoj chech k’amb’al no’j. Nab’e, le ja’ k’o pa le palow, xuquje’ pa taq le cho, kpaqi chikaj rumal le usib’al. K’ate k’uri’ kjalwachin chech uja’al. Are wa’ ri kya’tajik are chi’ le usib’al kujal sutz’. Are taq le sutz’ kumulij rib’ kujal tz’uj. Are wa’ ri kb’ix chech ktzaq uloq ja’.

Upajik eta’manik

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para describir el proceso que escucharon, con vocabulario y enunciados nuevos. Observe si usan las palabras de transición pedidas (primero, entonces...). Si tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo deben hacerlo.

Q’ij 3 B’ix (Tzijob’al xuquje’ uya’ik kiq’ij)

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
Una canción (puede ser la incluida en esta clase. También puede incluirle cambios).

Pa ri tijonik

  • Dígales a los estudiantes: Kqab’ixoj jun b’ix. Kinb’ixoj jun q’e’t, ix kitzalij uwach. Kib’ano ri kub’ij ri b’ix. Kqamaj b’ik.
  • Pregunte a los estudiantes: ¿Su ri le usib’al? ¿Su kel wi le tzij: xk’extaj uwach?, ¿Jas uwokik le jab’?

Upajik eta’manik

Durante la clase, observe a los estudiantes que no están participando. Motive la participación de niños y niñas. Si es necesario, introduzca y modele gestos para algunas partes de la canción.