Lección 7 - La leña

De CNB
< Material interactivo de lenguaje oral‎ | K'iche'
Revisión del 23:31 28 nov 2018 de Carlos Mulul (discusión | contribs.) (Página creada con «{{Título}} {{Navegador manual interactivo sub}} Archivo:Lección 7.png|RIGHT|30%|miniatura|[[Material interactivo de lenguaje ora-k'iche/Ilustraciones/Lección 7|<span s...»)
(difs.) ← Revisión anterior | Revisión actual (difs.) | Revisión siguiente → (difs.)
Ir a la navegación Ir a la búsqueda
Busca en cnbGuatemala con Google

Español | K'iche' | Mam

Q’ij 1 Ktzijob’ex ri k’ulmatajem pa le wachib’al (Tzijonem,tatb’enik, jub’iq’ tzijol)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos
Herramientas Verde.png
El cartel, un vaso con agua

Uwokik[editar | editar código]

  • Todavía no muestre el cartel. Tape con un pedazo de papel cada uno de los dibujos.
  • Diga a sus estudiantes: Chna’taj chi wech che we tijonik ri’ xuquje’ pa nik’aj chik are ksuk’umax le usak’ajil tzijonem kuk’ nik’aj winaq chik... ¡Pa ri qak’aslemal nim upatan tzijonem kqakojo are chi’ kujtzijonik!

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Muestre a los estudiantes un pedazo de leña y pregúnteles: ¿Jas kqakoj wi le si’? ¿Jawi kpe wi? b. Destape el primer dibujo y diga: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj: ¿Jas kawil pa le jun wachib’al? Are kimaj ruk’ le ch’aqap chomanik: Pa le wachib’al kinwilo...
  • Deles 30 segundos en silencio para pensar y luego, diga: Chanim jujun chi wech, kkitzalij uwach ri k’otow chi’aj. Permita que 6 o 7 estudiantes contesten.
  • Destape el segundo dibujo y diga a los estudiantes: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj xuquje’ chitzalij uwach ri k’otow chi’aj. ¿Su tajin kk’ulmataj pa le jun wachib’al? ¿Jas kk’ulmataj on kiwil pa le jun chik wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim chitzijob’ej le ino’jib’al chi kech le tijonik.
  • Destape el tercer dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij uwach ri k’otow chi’aj ¿Su tajin kk’ulmataj pa le wachib’al? ¿Jas kk’ulmataj pa le jun chik wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim chitzijoj le no’jib’al chi kech konojel iwachi’l.
  • Destape el cuarto dibujo y diga a los estudiantes: Chitzalij le k’otow chi’aj. ¿Su kk’ulmataj pa le wachib’al? Deje que los estudiantes conversen.
  • Después de tres minutos, diga: Chanim chiya’ le ino’jib’al kuk’ le iwachi’l.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe qué estudiantes participan y quiénes no lo hacen. Observe cómo interactúan las parejas. Escuche si usan enunciados completos y si emplean bien los tiempos verbales. Motive la participación de todos; cuide que participen tanto los niños como las niñas

Q’ij 2 Utzijob’exik ri tzijob’elil (Uta’ik, utzijoxik xuquje’ ub’anik)[editar | editar código]

Tiempo Verde.png
30 minutos

Pa ri tijonik[editar | editar código]

  • Diga: Chiwoko iwib’ pa k’ulaj. Chanim kitzijoj jun tzijob’elil kuk’ taq ri wachib’al keriqitaj pa le perno’jwuj. Chech wa’ chikojo le wachib’al, xuquje’ chikojo’ tzij kuya ino’jib’al rech kixq’ax pa jalajoj taq chomab’al chik; jacha’ ne’: nab’e, k’ate k’uri´, chi uk’isb’alil. Kinya jun k’utb’al chi wech: Nab’e, jun ak’al elenaq b’ik chi rij le rachoch, xuquje’ k’ate’ xuna’o xnumik. Kuchomaj utijik keb’ oxib’ ulej. K’ate k’uri’ xb’ek chi rachoch che uta’ik uwa chi rech ri uchuch. Le uchuch xub’ij chi rech chi xk’is le si’, xuquje’, chi ri are’ kb’ena chi ub’anik le si’... xuquje’...
  • Diga: Chanim, pa k’ulaj, chib’ana’ jun utz’aqatil le tzijob’elil, le xk’ulmataj chi rij le ukaj wachib’al. K’amb’al no’j.

Upajik eta’manik[editar | editar código]

Durante la clase, observe las habilidades de los estudiantes para recordar el relato que escucharon y cómo aportan vocabulario y enunciados nuevos. Observe sus habilidades para inventar el fin del cuento y contarlo. Note si usan las palabras indicadas (Nab’e, k’ate k’uri’...). Si los estudiantes tienen dificultades, tome unos minutos para mostrar y explicar cómo lo deben hacer.

Narración de las acciones que les suceden a unos personajes en un espacio y un tiempo determinados.